![Roheline Punkt].png](https://static.wixstatic.com/media/f42c58_fef6ee8343234db49369ce4a16f20ce9~mv2.png/v1/fill/w_65,h_65,al_c,q_85,usm_0.66_1.00_0.01,enc_avif,quality_auto/Roheline%20Punkt%5D.png)
Ignoreerid või sorteerid?
Igal aastal satub merre umbes 10 miljonit tonni prügi, millest 80% moodustab plast.
See laguneb merekeskkonnas sadu aastaid, muutudes tasapisi mikroplastiks.
Pakendid ja prügi ei ole ohuks vaid kaladele ja mereloomadele, vaid jõuavad ringiga meie kõikide toidulauale.
Pappkarpkala? Tuulehaug pisukese plastiga? Olmeprügikala...​
Alusta kõige lihtsamast ja sorteeri eraldi tühjad ja kuivad pakendid:
Siia sobivad:
Paberist ja papist pakendid (nt pappkastid ja –karbid, paberkotid, pakkepaber).
Siia ei sobi:
Määrdunud/vettinud paber ja papp. Pehmepaber (nt tualettpaber). Tapeet. Ajalehed, ajakirjad, raamatud. Koopia- või joonistuspaber. Fooliumi või kilet sisaldav paber, papp, kartong (nt mahlapakid, kommi-ja šokolaadipaberid).
Papp- ja paberpakend
Voldi suured papist pakendid kokku või rebi tükkideks, nii võtavad need vähem ruumi. Veendu, et materjal oleks puhas ja kuiv.
Siia sobivad:
Tarbekaupade, toiduainete, jookide, kosmeetika- ja hooldustoodete plastist pudelid, karbid ja topsid.
Kilekotid, kilepakendid.
Metallpakendid (nt konservikarbid, kanistrid, alumiiniumpurgid, metallkorgid ja- kaaned).
Joogikartong (nt piima- ka piimatoodete, mahla- ning veinipakid)
Siia ei sobi:
Plastist ja kummist tooted, mis ei ole pakendid. Ehitusmaterjalid. Rõivad ja jalanõud. Ohtliku aine märgisega tähistatud toodet sisaldavad pakendid.
Segapakend ehk plast- ja metallpakend,
joogikartong
Loputa vajadusel, et ei määriks teisi pakendeid. Jäta korgid-kaaned peale.
Siia sobivad:
Värvilised ja ilma värvita klaasist pudelid ja purgid (näiteks karastusjookide pudelid, alkohoolsete jookide pudelid, klaaspurgid).
Siia ei sobi:
​Akna-, leht- ja peegelklaas. Valguslambid ja elektripirnid. Keraamika, kristall ja portselan (nt toidunõud, vaasid). Kuumuskindel klaas (nt ahjukindlad toidunõud).
Klaaspakendi
konteiner
Loputa vajadusel, et ei määriks teisi pakendeid. Eemalda korgid-kaaned, sildid võivad jääda.
Prügi ja pakendid ei satu merre vaid hooletu rannakülastaja või laevaliikleja tõttu. Tegelikkuses jõuab eelkõige plast veekogudesse maismaalt, näiteks jõgede ja sademevee väljalaskmete kaudu.
Esmalt teeb see liiga mereloomadele, kes seda pahaaimamatult söövad või sellesse kinni jäävad. Aga lõpuks saab karma kätte ka meid ennast...
„Head isu“!
Selge lestasupp rohelise sibulaga?
Segapakendite sisu jõuab jäätmejaama sorteerimislindile - seega ära muretse, et erinevad materjalid esialgu kollasesse konteinerisse kokku paned.
Sorteerimine ei ole kellelegi üle jõu käiv ning lisaks puhtale südametunnistusele ja loodusele hoiad kokku ka oma raha olmejäätmete veolt. Samuti säästad kogu planeedi ressursse.
