Ringmajanduse märk SORTEERIEesti Taaskasutusorganisatsioon tänab

Aga... kuhu see käib?

Meie igapäevaellu mahub aina enam pakendeid. Kas need kõik sobivad taaskasutuseks? Kuidas valida õige konteiner?

Kõike ei peagi teadma – kui kahtled, vaata täpsemalt meie korduma kippuvaid küsimusi. Põhiline on see, et hoolid ja sorteerid. Hoiad meie looduse puhtana ja ei kuluta ressursse niisama.

LEIA KIIRED VASTUSED
Mees pakendiga köögis

Kõigepealt vaata, kas tegu on pakendi või tootega ja seejärel vali pakendile õige konteiner:

Papp- ja paberpakendi piktogramm

Papp- ja paberpakend

Voldi suured papist pakendid kokku või rebi tükkideks, nii võtavad need vähem ruumi. Veendu, et materjal oleks puhas ja kuiv.

SobibSiia sobivad

Paberist ja papist pakendid (nt pappkastid ja -karbid, paberkotid, pakkepaber).

Ei sobiSiia ei sobi

Määrdunud või vettinud paber ja papp, pehmepaber, tapeet, ajalehed, ajakirjad, raamatud, koopia- või joonistuspaber ning paber, mis ei ole pakend.

Segapakendi piktogramm

Segapakend ehk plast- ja metallpakend, joogikartong

Loputa vajadusel, et ei määriks teisi pakendeid. Jäta korgid-kaaned peale.

SobibSiia sobivad

Tarbekaupade, toiduainete, jookide, kosmeetika- ja hooldustoodete plastist pudelid, karbid ja topsid; kilekotid ja -pakendid; metallpakendid ning joogikartong.

Ei sobiSiia ei sobi

Plastist ja kummist tooted, mis ei ole pakendid, ehitusmaterjalid, rõivad ja jalanõud ning ohtliku aine märgisega pakendid.

Klaaspakendi piktogramm

Klaaspakendi konteiner

Loputa vajadusel, et ei määriks teisi pakendeid. Eemalda korgid-kaaned, sildid võivad jääda.

SobibSiia sobivad

Värvilised ja ilma värvita klaasist pudelid ja purgid.

Ei sobiSiia ei sobi

Akna-, leht- ja peegelklaas, valguslambid, keraamika, kristall, portselan ja kuumuskindel klaas.

Kalatoit taldrikul

Ignoreerid või sorteerid?

Igal aastal satub merre umbes 10 miljonit tonni prügi, millest 80% moodustab plast. See laguneb merekeskkonnas sadu aastaid, muutudes tasapisi mikroplastiks.

Pakendid ja prügi ei ole ohuks vaid kaladele ja mereloomadele, vaid jõuavad ringiga meie kõikide toidulauale. Pappkarpkala? Tuulehaug pisukese plastiga? Olmeprügikala...

„Head isu“!

Prügi ja pakendid ei satu merre vaid hooletu rannakülastaja või laevaliikleja tõttu. Tegelikkuses jõuab eelkõige plast veekogudesse maismaalt, näiteks jõgede ja sademevee väljalaskmete kaudu.

Esmalt teeb see liiga mereloomadele, kes seda pahaaimamatult söövad või sellesse kinni jäävad. Aga lõpuks saab karma kätte ka meid ennast...

Carpaccio
Carpaccio?
Marineeritud lest
Selge kalasupp rohelise sibulaga?
Pappkarpkala
Pappkarpkala?
Merikarbid
Merikarbid?
Karamelliseeritud kammkarbid
Karamelliseeritud kammkarbid selitatud võis?
Olmeprügikala
Olmeprügikala?

Sorteerimine ei ole kellelegi üle jõu käiv ning lisaks puhtale südametunnistusele ja loodusele hoiad kokku ka oma raha olmejäätmete veolt. Samuti säästad kogu planeedi ressursse.

Segapakendite sisu jõuab jäätmejaama sorteerimislindile – seega ära muretse, et erinevad materjalid esialgu kollasesse konteinerisse kokku paned.

Kui pakendikonteinerid Su maja kõrval ei asu, ühenda nende tagastamine toidupoe külastusega!
Taaskasutuse konteinerid
Ignoreerid või sorteerid

Aitäh, et sorteerid! Nii hoiad meie looduse ning toidulaua puhtana!