Ligikaudu 70% meie planeedist on kaetud ookeanide ja meredega ning igal aastal satub sinna umbes 10 miljonit tonni prügi, millest 80% on plast. Plastjäätmed, eriti pakendite nagu joogipudelite ja kilekottide prügi, domineerivad merekeskkonnas ja lagunevad sadu aastaid, muutudes mikroplastiks. Mereprügi ohustab mitte ainult merede ja rannikualade seisundit, vaid ka majandust ja kogukondi. Seireandmed näitavad, et prügi leidub meres nii nano, mikro kui makroosakeste kujul ning seda nii mere põhjas, setetes, mereelustikus, veesambas, merevee pinnal ning rannal.

​

Enamik Läänemere prügist tekib maismaal, eriti rannikupiirkondades asuvates asulates. Prügi jõuab merre rannalt, jõgede kaudu, sademevee väljalaskmete kaudu ning laevadelt.  Mereprügil on laiaulatuslikud mõjud, hõlmates keskkonna-, majanduslikke- ja sotsiaalseid tagajärgi. See kahjustab otseselt merekeskkonna seisundit, kahjustades mereloomi, kes neelavad prügi alla või jäävad sellesse kinni. Lisaks võivad plastiga saastunud kalad jõuda inimeste toidulauale, kujutades ohtu tervisele.