top of page

Jäätmete sorteerimisega säästad loodusressursse, parandad oma elukeskkonda ning  säästad ka olmejäätmete äraveokuludelt. Jäätmete sorteerimise nõuded võivad pisut erineda kohalike omavalitsuste lõikes, kuid põhimõtteliselt tuleks eraldi koguda ohtlikud jäätmed, pandimärgiga pakendid, aia-pargijäätmed, vanapaber, pakendijäätmed (plast, metall, tetrapakk), klaaspakendid ja olmejäätmed/ toidujäätmed – ehk siis kõik muu, mis eeltoodute hulka ei sobi.

Paikkonniti on sageli erinev biojäätmete/toidujäätmete olmeprügist eraldi kogumise nõue, kuid pakendite kogumiskonteinerid leiad üle Eesti ning saad need mugavalt ja tasuta taaskasutusse anda. Rohelised klaasi, kollased segapakendi ja sinised paberi taaaskasutuskonteinerid paiknevad sageli kolmekesi koos, kuid kui kodukoha lähenduses paikneb vaid segapakendi konteiner, tohib sinna panna ka paberi- ja klaaspakendid. Need jõuavad sealt kenasti jäätmejaama ning sorteeritakse materjalide lõikes ikkagi eraldi. Küll aga ei jõua taaskasutusse enam ükski pakend, mis koos olmejäätmetega ära visatud.

 

Taaskasutuseks sobivad pakendid peavad olema alati tootest tühjad ja kuivad, et ei määriks teisi pakendeid. Vedelamate toodete pakendid (näit jogurt, kefiir jms) tuleks enne pakendisüsteemi tagastamist veega puhtaks loputada. Küll aga ei ole majanduslikult ega loodushoiu mõttes õistlik nende põhjalikum küürimine. Enne pakendite äraviimist eemalda klaaspakenditelt metall- või plastmasskorgid,  need sobivad segapakendite konteinerisse.

Taaskasutuseks sobilikel pakenditel on pea alati peal ka vastav märge. Ringnoolega „rohelise punkti märk“ või taaskasutust illustreerivad noolekesed „Möbiuse leht“. Kõikidel taaskasutuseks sobilikel pakenditel pole võimalik märget peale panna, kuid taaskasutuseks sobib ka puhas pakkekile ja kilekotid, samuti kommipakikile, kus märge peal, ka puhtad kommipaberid. Seega kõige tähtsam on pakendi materjal ja puhtus.

Taaskasutusse jõudnud pakendid aitavad säästa väga suures koguses looduslikke tooraineid, sh energiat.  Kuigi nende kogumine võib tunduda ajamahukas ning logistiliselt lisakulusid tekitav, on  kokkuvõttes loodussääst arvestatav. Näitkes  1 tonni klaasi tootmine algsest toorainest vajab ligi kolm korda enam energiat, kui klaasi tootmine jäätmetena kogutud klaasist. Metalli osas on vahed keskmiselt 5–10 korda (terasel) ja isegi kuni 20 korda (alumiiniumil).

6 taaskasutusse
antud piimapakki =
1 rull tualettpaberit

8 taaskasutusse
antud konservipurki=
1 uus praepann

9 taaskasutusse antud plastpudelit =
1 uus T-särk

7  taaskasutusse antud konservipurgi ümbertöötlemisel säästetud energia arvel võiks valgustada oma kodu  24 tundi 60 vatise elektripirniga

  • Keskkonnake_Facebook

Loodushoidlik mõtteviis saab alguse lapsepõlvest. Sõbralik ja roheline loodusesõber Keskkonnake aitab taaskasutusteemast lapsesõbralikult aru saada. Lisaks säästlikule veebielule on Keskkonnakesel rõõm tulla ka päriselt külla nii koolidesse kui lasteaedadesse sorteerimisteemast lõbusalt rääkima. Rohkem Keskkonnakese teemal leiad kodulehelt

www. keskkonnake.ee

Kutsu ta külla!

 

© 2025 ETO

Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ
Mustamäe tee 24, 10621 Tallinn
Tel 640 32 40 I eto@eto.ee

Lehel on kasutatud Keskkonnaministeeriumi  kodulehe refereeritud materjale (www.envir.ee) ja infot lehelt https://www.sei.org/

bottom of page