SEGAPAKEND
Tänapäevane tööstus kasutab pakendite toormematerjalina nii metalli kui plasti ning sageli on just kõige paremaks pakkelahenduseks kombineeritud materjalidega versioon. Taaskasutuseks sobivad kõik need materjalid ning nende eraldi sorteerimine toimub juba jäätmejaamas. Lisaks metall- ja plastjäätmetele tuleks taaskasutuse segapakendite hulka koguda ka kuivad ning puhtad joogipakendid. Neid nimetatakse rahvakeeli tetrapakenditeks ning need kujutavad endast lamineeritud, plastiga niiskusekindlaks töödeldud kartongi.
Segapakendite
konteinerisse
sobivad:
Tarbe- ja toidukauba plastpakend
(näiteks jogurti- ja võitopsid, õli-,
ketśupi-, majoneesi-, śampoonipudelid),
plastkarbid. Muud plastpakendid.
Joogipudelid, kilekotid, pakkekile.
ei sobi:
Plastist mänguasjad. Kummist
tooted. Hügieenisidemed, mähkmed.
Ohtlike ainetega määrdunud pakendid
(näiteks kodukeemia pakendid).
SEGAPAKEND -
plast & metall & nn tetrapakend
Ligi 4% maailma naftatoodangust kasutatakse plastikmaterjalide valmistamiseks. Plastikmaterjalide tootmisel ja kasutamisel on loomulikult oma arvestatav keskkonnamõju ning eelkõige heidetakse ette nende tootmiseks kuluva taastumatu ressursi kasutamist. Samas on plastikud tänu oma kergusele ja vastupidavusele muudes valdkondades kulusäästu tekitavad – vähenevad kütusekulud transpordil ja soojusenergiaga varustamisel ning väidetavalt on plastikpakendite tootmiseks kuluv energia üle kahe korra väiksem, kui nende kasutamisel saavutatav energia kokkuhoid.
Taastumatu ja ammenduva ressursi säilitamiseks on plastpakendite taaskasutusse andmisel oluline tähtsus, samuti väheneb sellega vajadus uute jäätmekäitlusrajatiste järele ning väheneb kasvuhoonegaaside heide. Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel energia kokkuhoidu, sest taaskasutusse antud polümeerist toote valmistamise energiavajadus on 6-20%, vastukaaluks algsele tootmise energiavajadusele, mis ulatub lausa 72-91%-ni.
Kõiki plaste saab ümber töödelda mitut moodi, sh. sulatades neid üles ja saades varasemaga sarnast toodangut, kasutades neid erinevate kiudude tootmisel (sh. tekstiilitööstuses), segades uustoormega ja kasutades lihtsamate vajaduste tarbeks (nt müratõkked), kasutada kemikaalide tootmiseks (sh. jäätmekütus) ning vanaplasti saab kasutada isegi lamineerimiseks.
Pakendite tootmiseks kasutatavaid plastiku tüüpe on mitmeid ning mida suurem on polüetüleeni tihedus, seda jäigem on materjal. Peamised pakendite tootmisel kasutatavad termoplastsed polümeerid kannavad järgmisi tähiseid: HDPE (nt kilekotid, pakkekile, kanistrid), LDPE ja LLDPE (nt erinevad kiled, põllumajanduskile), PET (nt pudelid, purgid, toidukarbid), PP (nt pakkekile, pudelikastid), PS Polüstüreen (nt jogurtitopsid, ühekordsed nõud), PVC (nt olmekemikaalide pudelid, karbid, reklaamplagud). 46% pakkematerjalidest kasutatakse kilena, sellest 18% kottidena. 27% moodustavad mitmesugused vormitud tooted ja 27% pudelid. Taaskasutamine sõltub oluliselt plasti liigist. Majanduslikult kõige efektiivsem on plastist (PET, PE) pudelite ja konteinerite kogumine ja taaskasutamine, mis aga moodustavad vaid ligikaudu 20% plastpakendite kogusest.
Plastpakendi taaskasutamiseks kogumisel on kriitiliseks teguriks kogutava materjali puhtus. Kui kile jm kergekaaluline pakend on saastunud toiduga, siis puhastamiseks ja taaskasutamiseks kuluva energia kulu ei ole majanduslikult ega keskkonnakaitseliselt põhjendatud. Ümbertöötatud plastiku kõrge hind on võrreldes esmasest toormest toodetud plastikuga küll suur, kuid arvestama peab, et niisama loodusesse jäetud plastjäätmed lagunevad alles ca 50 – 80 aastaga ning võivad maetud kujul säilida lausa 1000 aastat.
SEGAPAKEND -
metall & plast & tetrapakend
Metallidest kasutatakse tänapäeval pakendina terast ja alumiiniumi, kokku igal aastal umbes 16 miljonit tonni. 51 protsenti teraspakendist kasutatakse toiduainete pakendamisel, 17 protsenti värvide jm kemikaalide purkide-tünnidena, 4 protsenti aerosool-pakendina, 13 protsenti kaantena või sulguritena ning 2 protsenti muul otstarbel. Kasutusel on tinaplekist konservikarbid, metalltuubid ning eelkõige alumiiniumpurgid, mis on 100% taaskasutatavad ning hoiavad tänu oma väikesele kaalule ja kujule kokku transpordikulusid.
Samas peetakse terast materjaliks, mille tootmine on pea suurima keskkonnamõjuga ning näiteks selle sama alumiiniumpurgi tootmiseks on vaja energiat, mis sisaldub 2,2 liitris bensiinis, rääkimata muudest vajaminevatest ressurssidest. Terastoormest valmistootesse jõuab vaid 18 % metallist, lisaks tekitab terase tootmine suure süsihappegaasi heitme. Terase tootmisel looduslikust toormest on CO₂-heide tooteühiku kohta 4-5 korda suurem kui terase ümbersulatamisel, kuid arvestama peab ka ümbersulatusel tekivate raskmetallide ja kahjulike orgaaniliste ühenditega.
75 protsenti terastoodetest tekkivaid jäätmeid töödeldakse ümber. Põhimõtteliselt on teras 100 protsenti taaskasutatav, kuid 100 protsendiliselt terasejäätmete kokku kogumine ei ole majanduslikult tasuv. Terase ja alumiiniumi ümbertöötlemine säästab väga suures mahus erinevaid ressursse – maavarasid, vett, energiat. Näiteks ühe alumiiniumpurgi taaskasutamisel säästetava energiaga saab vaadata 3 tundi televiisorit. Kogutud metallijäätmed on väga hästi kasutatavad uute metallesemete tootmiseks ning neist on võimalik samuti toota uusi pakendeid. Alumiiniumijäätmete ümbersulatamine säästab kuni 95 protsenti energiast, võrreldes alumiiniumi tootmisega esmasest toormest.